Erasmus+ õpiränne Fisipadrao füsioteraapiakeskuses Portugalis, Barceloses 5.04.2018-18.04.2018
Säde Lee Remmel, KÕ-17
Barcelosse kohale jõudes oli mul kõigepealt aega end ühe õhtu oma ööbimiskohas sisse seada ning reisiväsimusest puhata. Väsimus oligi ootamatult nii suur, et jäin peaaegu kohe magama, kui voodisse jõudsin. Aga mitte enne kui olin jõudnud süüa apelsine ning mandariine aiast otse puu otsast ja tundnud vaimustust maja väärikast interjöörist. Ööbimispaigaga läks küll suurepäraselt, ei puudunud mu toast ei rõdu ega eraldi vannituba. Ka oli just tol päeval üle pika aja esimene päikseline ilm sealkandis. Hea algus.
Aga puhkust ei jätkunud sel korral kauaks, kohe järgmisel hommikul suundusin juba Fisipadraosse, kus juba sama päeva õhtuks olin ma saanud teha massaaži ja kasutada ultraheli-aparaati.
Kui tuli nädalavahetus ja füsioteraapiakeskus oli suletud, proovisin kohe järgi kuidas maitsevad Portugali saiakesed ning kohalik kohv. Sellest proovimisest sai koheselt igapäevane kindel harjumus. Saia küpsetada seal igatahes osatakse.
Peale kohvikutes käimise sain ma too nädalavahetus kaasa minna ka väliüritusele jooksjaid masseerima ning järgneva nädala jooksul sain kätt harjutada nii kuuma- kui külmakompressi tegemisel, elektriimpulsse andvate aparaatide käsitlemisel, erinevate kehaosade masseerimisel ja ka jätkuvalt ultraheli kasutamisel. Abistasin ka muude protseduuride läbiviimisel ning hoidsin tööpindu korras.
Juhendajateks olid omanik Jose Padrao ning töötaja Marianne, kellega sai suheldud pool inglise, pool portugali, pool käte ja jalgade keeles, kuid hakkama me saime, ükski sõnum edastamata ei jäänud.
Ühel vabal nädalavahetusel käisin ära ka Portos, kogedes tööelu asemel turistielu ning nautides aprillikuist ikka veel jätkuvat vihmaperioodi. Tutvumas sai käidud botaanikaaia paabulindudega, suurejoonelise surnute austamise kultuuriga ja kunstimuuseumi eksponaatidega.
Linn oli väga põnev ja kaunis, aeg läks lenneldes ning juba oligi aeg naasta tööpostile veel viimasteks päevadeks ja siis juba sama ruttu oli aeg tagasi kodumaale lennata.
Kokkuvõttes oli see Erasmus+ programm minu jaoks väga arendav kogemus, kus sain proovile panna oma oskused võõras ja mõneti keerulises keskkonnas ise hakkama saada. Sain taas kinnitust sellele, kui palju uksi avab võõrkeelte valdamine ning omandasin täiesti uusi oskusi mida saan sama ala peal jätkates tulevikus kindlasti rakendada. Soovitan kõigile, kellel võimalus, samuti õpiränne välismaale ette võtta.
Eesti Massaazi- ja Teraapiakool 